Polítika
Bankada FRETILIN Enkoraja Entidade Hotu Kontīnua Kritika Governu Hadi’a Problema iha Setór Saúde
Published
2 years agoon

Hatutan.com, (24 Juñu 2024), Díli-Bankada Parlamentár FRETILIN, Segunda (24/06/2024), kontínua hato’o sira-nia preokupasaun iha setór saúde liuhosi sira-nia deklarasaun polítika.
Lee Mós: Vise-PM Mariano Sabino Sei Akompaña MS Élia Amaral bá PN
Membru PN husi Bankada FRETILIN, Helena Martins Belo reprezenta nia bankada pronúnsia deklarasaun polítika Bankada FRETILIN nian hodi fó korajen no aten-brani bá povu, komada sosiedade Timor-Leste hotu atu kontinua monitoriza no kritika Ministériu Saúde no Governu atuál nia dezempeñu servisu atu bele hadi’a no mellora problema iha setór Saúde.

Logotipu Partidu FRETILIN
“IX Governu Konstitusionál tenke kompriende no hatene katak saúde nu’udár pillar prinsipál iha dezenvolvimentu nasaun nian. Se laiha sistema saúde ida ne’ebé organizadu no funsiona ho di’ak, ita sei iha difikuldade atu alkansa objetivu dezenvolvimentu sira seluk. Nune’e mós Saúde hanesan direitu báziku bá ema hotu-hotu ka nu’udár direitu fundamentál bá sidadaun hotu-hotu iha nasaun ida-ne’e, no Governu iha responsabilidade atu kumpre nesesidade sidadaun sira nian kona-bá Saúde,” Deputada Helena Martins Belo haktuir.
Konstituisaun RDTL artigu 57.1 no 2 hateten, “Estadu iha devér atu defende no promove direitu ema hotu nian bá saúde, asisténsia médika sanitária, no tenke harii servisu nasionál saúde universál bá ema hotu-hotu, tuir nia kbiit, gratuita la selu tuir lei haruka. Tanbá ne’e, iha formasaun IX Governu Konstitusionál mai ho kedan planu no promesa atu hadi’a instituisaun sira hotu-hotu ne’ebé eziste, inklui Ministériu Saúde.
Bankada FRETILIN haktuir sistema Nasionál Saúde nian sei hametin, liuhosi kapasitasaun bá instituisaun saúde, bá profisionál saúde sira, bá sistema fornesimentu ai-moruk no ekipamentu sira, no mós bá sistema sira emerjénsia médika nian. Objetivu jerál sira inklui hadi’a prestasaun asisténsia saúde iha territóriu tomak, liuliu iha área remota sira, no bá populasaun mukit. Maibé Infelizmente, IX Governu Konstitusionál ukun besik tinan ida ona, Bankada FRETILIN haree problema sériu ne’ebé hatudu katák sistema saúde monu no ema bárak tenke terus, susar, halerik no mate.
“Durante IX Governu nia ukun ema lakon vida iha ospitál nasionál rihun ida resin no kada loron ema mate na’in haat bá leten, dadus ne’ebé ami asesu iha mídia iha loron 23 fulan Juñu 2024, ema mate iha HNGV iha oras 24 nia laran ema mate na’in-ualu (8), oinsá ho resposta bá parte relevante sira atu fó resposta bá aspetu refére. Númeru mate ne’ebé aas iha HNGV sai hanesan sinál ka reflesaun ida bá problema oioin ne’ebé akontese iha setór saúde no hatudu katak ita-nia sistema saúde fraku no iha agonia nia laran. Kuandu ita ko’alia kona-bá saúde, ita ko’alia sobre ema nia moris no mate,” Deputada Helena Martins afirma.
Bankada FRETILIN husu atu Ospitál sira tenke sai fatin ne’ebé seguru bá ema moras sira, no bainhira ema moras halo tratamentu iha ospitál kerdizér kondisaun la saudavel. Tanba fatin ne’e ema mai atu hetan kurativu bá nia moras no hetan tratamentu ne’ebé adekuadu husi doutór no infermeiru sira. Maski nune’e, buat ne’ebé Timoroan sira enfrenta daudauk triste tebes tanbá buat hotu falta. Ema barak ne’ebé mate iha ospitál iha tempu badak nia laran hatudu katak iha buat ruma ne’ebé la loos iha sistema saúde.
Estadu aloká ona orsamentu bá Ministériu Saúde besik millaun $68 liuhosi alokasaun orsamentu bá Ministériu Saúde, povu hanoin katák IX Governu ho Ministra Saúde, Élia A.A dos Reis Amaral mai atu hadi’a problema ka lakuna sira ne’ebé eziste iha Ministériu Saúde nia laran, maibé mai aumenta problema sai aat liután, ida ne’ebé aat kontinua aat no ida ne’ebé di’ak kontinua sobu halo rahun didi’ak no nia impaktu povu mak sai vítima bá Governasaun ida-ne’e.
“Agora pergunta mak ne’e, ema mate bárak iha ospitál ne’e sala ne’e sé nian? ka ita fó sala bá doutór no enfermeiru sira? ka ita fó sala bá povu kbiit laek sira tanba sira mak hakarak mai buka mate iha ospitál? tuir loloos ospitál sai fatin atu salva ema nia vidam, maibé tanbasá mak ema tenke mate seraké ekipamentu iha ospitál mak laiha ka falta ai-moruk mak ema tenke lakon vida? orsamentu ne’ebé Estadu aloká bá Ministériu Saúde ne’e halo de’it saida? no Oinsá uza fundu hirak-ne’e? Ita presiza transparénsia no responsabilidade iha jestaun orsamentu saúde nian,” Nia afirma tan.
Bankada FRETILIN kestiona Governasaun IX Governu nian no abilidade Ministra Saúde nian atu rezolve problema ne’ebé akontese iha ministériu saúde. Bainhira problema saúde mosu, buat ne’ebé ita rona mak promete beibeik atu hadi’a, maibé laiha evidénsia reál kona-bá asaun konkreta. Problema ida-ne’e sei la rezolve de’it ho retórika no drama oi-oin iha públiku, povu presiza mak asaun reál no solusaun bá tempu naruk.
Bankada FRETILIN striste no preokupadu tebes-tebes bá problema saúde ne’ebé akontese iha ita-nia rai. Ami sente laran moras tanbá Governu ida-ne’e la dignifika nia povu hodi atende sira-nia nesidade saúde mak to’o ohin loron IX Governu konstitusionál no Ministra saúde labele revolze no solusiona problema saúde nian.
Hanesan Presidente Repúblika hateten buat barak mak falla iha setór saúde, no gravé tebes iha Ospitál nasionál. Presidente Repúblika haree ho matan stock medikamentu barak mak falta, nune’e mós presidente kestiona jestaun jerál setór saúde no jestaun espesífiku iha HNGV.
“Presidente Repúblika husu favór bá Primeiru Ministru atu tau matan didi’ak bá setór saúde tanbá iha konsekuénsia bá ema barak nia saúde no vida. kestaun ne’ebé Presidente Repúblika kestiona reforsa mós ho relatóriu fiskalizasaun komisaun saúde, seguransa sosiál no igualdade jéneru ne’ebé husu atu tau atensaun másima bá kondisaun infraestrutura, rekursu umanu no fasilidade sira iha postu saúde, sentru saúde no ospitál referál sira,” nia hateten.
Ministra Saúde tenke responsavel bá kualkér erru no defisiénsia ne’ebé akontese iha sistema saúde. Povu presiza polítika ne’ebé bázeia bá realidade ne’ebé akontese iha rai laran , la’ós de’it teória no promesa polítika. Governu tenke fó esplikasaun klaru no detalladu kona-bá alokasaun no utilizasaun orsamentu saúde nian. Transparensia nu’udár xave atu asegura katák fundu ne’ebé fornese uzá duni bá povu nia benefísiu tanba povu barak mak vitíma ona bá ukun ida-ne’e
Bankada FRETILIN konvida no apela bá povu Timor laran tomak no parte hotu-hotu, inklui lejizlasaun, sosiedade sivíl no média, atu kontinua monitoriza no kritika Ministériu Saúde no governu atuál nia dezempeñu servisu. Saúde nu’udár direitu báziku bá sidadaun ida-ida.
Iha biban ne’e Sekretária Estadu Igualdade Jéneru no Inkluzaun, Elvina Souza ne’ebé reprezenta Vise-Ministru Asuntu Parlamentár Adérito Hugo da Costa haktuir nia sei envia asuntu hirak ne’e bá Ministériu relevante sira hodi buka solusaun bá problema setór Saúde.
Jornalista Estajiária : Zita Menezes
You may like
Polítika
Konsellu Ministru Aprová Projetu Rezolusaun Kona-Bá Konta Satélite Tasi Nian
Published
11 hours agoon
20/02/2026
Hatutan.com, (20 Fevereiru 2026), Díli– Konsellu Ministru, Sesta (20/02/2026), aprová projetu rezolusaun Governu ne’ebé aprezenta hosi Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão kona-bá Konta Satélite Tasi nian.
Polítika
PM Xanana Sei Vizita Munisípiu Avalia Desentralizasaun Governu Lokál
Published
2 days agoon
19/02/2026
Hatutan.com, (19 Fevereiru 2026), Díli – Primeiru Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão, iha loron 24 Fevereiru to’o 18 Marsu 2026, hala’o vizita bá munisípiu sira hodi avalia implementasaun planu desentralizasaun governu lokál.
Polítika
Prezidente Komisaun B Konsidera Média Mak Inventa Iregularidade iha Rekrutamentu PNTL
Published
1 week agoon
13/02/2026
Hatutan.com, (13 Fevereiru 2026), Díli-Prezidente Komisaun B Parlamentu Nasionál (PN) ne’ebé trata Asuntu Negósiu Estranjeiru, Seguransa no Defeza, Domingos Augusto “Deker”, konsidera iregularidade iha rekrutamentu Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) ne’e média mak inventa sasán tun-sa’e tanba la bazeia ba faktu ka realidade.

PCIC Finaliza Ona Ezame Ba Objetu Sira iha Kazu Dirijente Timor GAP, E.P Nian

PNTL Halo Buska no Apreensaun Ba Xinés Na’in-18 iha Fomento I

CAC Hahú Averiguasaun Bá Kazu Rekrutamentu Kadete PNTL

Ema ho Podér Polítiku Proteze no Fó Kondisaun Ba Fujitivu Kalumban Mali iha Timor-Leste

Konsellu Ministru Aprová Projetu Rezolusaun Kona-Bá Konta Satélite Tasi Nian

DIT Hahú Introdús ba Estudante Sira Kona bá Seguransa ba Dadus Importante

IGJ Legaliza Corais Timor bá Atividade Futu-Manu

STOP PRESS: Ministru Nino Pereira Konsumu Dose Kontamina ho Frasku Halo Nanál Kanek no Ran

Indonesia dan Timor-Leste Perkuat Kerjasama Ekonomi, Sosial Budaya, dan Pariwisata

Governu Indika BTK Hadi’a Trotoár Naksobu iha Área Bebora

Asesu Gratuita HATUTAN.com

Hafoin Ferias Judisiáriu PGR Sei Ko’alia Kazu Set-top Box RTTL,E.P

Xefe Estadu TL Kondekora Militár Korea Súl Ne’ebé Mate iha Oé-Cusse

PCIC Detein MG Lori Osan Falsu Hosi Inglaterra

PR Simu Karta Kredensial Husi Embaixadór Brunei Darussalam ho Reinu España
Trending
Nasionál1 week agoGovernu Rekoñese Irregularidade iha Rekrutamentu Kadete PNTL
Dili1 week agoPolísia Sei Regula Motór Sira Estasiona iha Trotoár Área Palásiu Governu
Defeza & Seguransa1 week agoGovernu Suspende Tempráriu Rekrutamentu Ajente PNTL 2025
Polítika1 week agoPrezidente Komisaun B Konsidera Média Mak Inventa Iregularidade iha Rekrutamentu PNTL
Saúde1 week agoMinistra Élia Amaral Dezmente Komisaun Rekrutamentu PNTL Ne’ebé Dehan Reajente Laiha
Nasionál2 days agoPM Xanana Husu Tribunál ho MP Arkiva Keixa Kazu Junta Militár Myanmar
Opiniaun2 days agoTimor-Leste Sai Uma Na’in Simeira ASEAN 2029 no Lisaun balun hosi Malázia
Nasionál1 week agoÍndise Persesaun Korrupsaun 2025, Timor-Leste iha Klasifikasaun 73 Husi Nasaun 180








