Hatutan.com, (07 Juñu 2024), Díli-Ho violénsia entre elementu grupu rival arte-marsiál (GAM) ho elementu grupu arte-rituál (GAR) ne’ebé akontese iha Santuáriu Fátima-Portugal halo Primeiru-Ministru ho Prezidente Repúblika alerta ona atu taka total GAM-GAR iha rai-laran. Ho nune’e, organizasaun sosiedade sivíl Luta Hamutuk propoin atu taka mós Komisaun Reguladora Arte-Marsiál (KRAM) tanba durante ne’e la hala’o funsaun ho didi’ak.
Lee Mós: CET Lamenta no Kondena Violénsia Entre Joven Timoroan iha Santuáriu Fátima

Preizdente KRAM, Octávio da Conceição halo konférensia imprensa ho reprezentante PSHT ho 77 no família matebian ne’ebé lakon vida iha violensia iha Fátima-Portugal. Foto/Elio dos Santos da Costa
“KRAM nia ezistensia iha Timor-Leste ita hare ne’e la funsiona totalmente “falla kontrola” maske nia sai hanesan instituisaun publiku ida tanba membru sira hosi GAM nian ne’e maka komete krime bebeik iha fatin publiku sira hanesan iha área rural, kapital nasaun no ba to’o iha estranjeiru, signifika KRAM falla iha servisu maske nia sai hanesan orgaun regulador,” Diretór Ezekutivu Luta Hamutuk, José Alves da Costa hateten bá Hatutan.com iha Faról, Díli, Sesta (07/06/2024).
Tuir Luta Hamutuk nia opiniaun katak lolos KRAM ne’e lalika sai instituisaun ida, maibé sai de’it departementu ida hosi Ministériu Juventude, Desportu, Arte no Kultura (MJDAK) atu tau matan ba GAM-GAR.
Luta Hamutuk husu atu maximaliza iha edukasaun sivika ba elementu GAM ho GAR tanba arte sira ne’e ninia funsaun atu halo preparasaun ba iha mental liuliu fisiku.
Husi sorin seluk Prezidente KRAM, Octávio da Conceição, hateten, governu bele foti desizaun hodi taka totál GAM-GAR, maibé, KRAM sei kontinua eziste tanba sei iha GAM ho GAR seluk ne’ebé ejiste tanba sira la komete violénsia.
Tuir dadus KRAM nian GAM ho GAR ne’ebé poténsia konflitu mak PSHT, IKS.PTL, KORK ho Sete-Sete (77), maibé GAM seluk hanesan Padjajaran, Parisai Díli (PD), Seroling Deata, no seluk tan nunka moasu violénsia ne’ebé perturba orden públiku nune’e sira kontínua eziste.
“KRAM ne’e instituisaun ne’ebé Governu mak harii. Bainhira GAM ho GAR hirak ne’ebé mak envolve iha krime sira ne’ebé perturba ordém públika, organizasaun sira ne’e mak taka. Mais mais, organizasaun arte marsial sira seluk ne’ebé laiha problema, kontinua iha dezenvolvimentu, no depende bá desizaun Governu nian,” Octávio da Conceição, hatán.
Hafoin enkontru semanál ho Xefe Estadu Ramos-Horta, iha Palásiu Prezidensial, Kinta (06/06/2024), Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão, “hirus” maka’as ho violénsia ne’ebé envolve grupu rival juventude Timoroan ne’ebé hafoer Santuáriu Fátima-Portugal hodi rezulta na’in-ida mate no seluk kanek.

Enkontru KRAM ho reprezentante PSHT, 77 ho mós família matebian ne’ebé lakon vida iha violensia iha Fátima-Portugal. Foto/Elio dos Santos da Costa
Violénsia ne’ebé akontese iha Fátima-Portugal, Domingu liubá, deskonfia envolve husi pesoál membru grupu arte-marsiál (GAM) ho grupu arte-ritual (GAR) ne’ebé hamoe Timoroan hotu nia naran no hamonu integridade Timoroan hanesan nasaun no hanesan sarani kristaun Katóliku.
Prezidente KRAMOctávio da Conceição dehan, saida mak PM Kay Rala Xanana Gusmão, fó sai ona bá públiku ne’e, katak ho atitude sira ne’ebé maka komprova hosi elementu GAM-GAR iha Fátima-Portuga iha possibilidade para bele taka GAM-GAR permanente.
“KRAM ezekuta poltika estadu no governu nian. Kuandu iha ona desizaun, KRAM ezekuta, laiha tán dalan seluk,” Octávio Conceinção hateten.
Iha konferénsia imprénsa ne’ebé KRAM rasik mak organiza ne’e, konvida mós reprezentante sira hosi parte GAM Persaudaraan Setia Hati Terate (PHST), GAR Sete-Sete (77), inklui aman hosi matebian no akompaña hosi reprezentan Komandu PNTL.
Octávio da Conceição informa, Ministériu Juventude Desportu Arte no Kultura (MJDAK) liuhosi KRAM hala’o enkontru koordenada ida hamutuk ho Sete-Sete no PSHT nu’udár kontinuasaun hosi enkontru sira ne’ebé mak molok ne’e organiza ona hosi Ministériu bá Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK), inklui ministériu relevante sira, hodi koalia kona-bá situasaun sira ne’ebé akontese iha s Fátima.
KRAM konvida lideransa organizasaun rua ne’e nian, no mós inan-aman hosi joven ida ne’ebé mate iha Portugal, oinsá maka atu koalia kona-bá mate-isin to’o mai iha TL, no parte sira konkorda katak, prosesu hothotu ne’ebé akontese ona entrega bá prosesu legál sira ne’ebé iha.
Segundu Vise Prezidente PSHT-Timor-Leste nian ne’ebé trata kona-bá Asuntu Organizasaun, Manuel Smith, konsidera violénsia iha Fátima Portugal ne’eb’e envolve Timoroan ne’e, hanesan situasaun ida fó tristeza bá mundu, no mós tristeza bá Timor, triste liután bá inan-aman ne’ebé mak hanesan patrimóniu bá oan-mane ne’ebé mak lakon vida.
Ema hotu hatene katak, akontesementu ida iha Portugál ne’ebá, ne’e mosu deskonfiansa, katak, elementu organizasaun rua, PSHT ho Sete-Sete maka halo asaun krime, hodi ikus liu hamosu maun-alin Timoroan ida lakon vida.
Segundu líder másimu iha organizasaun PSHT ne’e rekoñese katak, fatin ida Fátima, ne’e fatin ida ne’ebé sagrada ka lulik, mundu tomak fó sira konsiderasaun, respeitu tomak bá fatin ida ne’e, maibé, Timoroan konsege ultrapasa ho asaun krime hodi hafo’er Timor iha mundu.
“Ida ne’e katak, primeiru, koalia kedas dignidade estadu, bá dignidade ita nia lideransa sira, ita rasik maka hakoi no hamonu sira-nian prezensa iha mundu. Ho ida ne’e, nu’udár reprezentante organizasaun PSHT, fó fila bá Estadu, governu, liuhosi KRAM, atu halo desizaun saida de’it maka atu bele foti, hodi labele Timoroan tinan-tinan, ka loro-loron, fulan-fulan, tenke taa-malu, han-malu, ikus liu lakon vida, no lori todan bá uma-laran,” Manuel Smith hateten.
Reprezentante GAR Sete-Sete (77), João Baptista “Sai La Fila”, husu bá nia maun-alin sira iha Sete-Sete no mós PSHT rai-laran no mós rai-liur atu nafatin mantein situasaun hakmatek, kria pás no dame bá malu, hodi evita problema.
“Ha’u sei la koalia barak, ha’u rekomenda de’it, husu bá ita-hothotu tenke halo situasaun hakmatek. Atu PSHT, atu Arte Rituál fali, fó avizu bá maun-alin sira ne’ebé maka nakar iha fatin-fatin sira ne’e, husu para sira hakmatek, labele atu hamosu situasaun barullu,” nia fó hanoin.
“Mate ne’e iha ne’ebá tiha. Sé problema ruma karik, estadu mak iha direitu foti desizaun ida ne’e. ita buka malu para akalma situasaun. Ida ne’e mak ha’u nia lia-menon bá Eestadu,” Sebatião hateten.
Husu Estadu Nia Apoiu

KRAM halo reuniaun ba situasaun violénsia iha Fátima-Portugal. Foto/Elio dos Santos da Costa
Iha fatin hanesan, Sebatião Nunes, nu’udár aman hosi matebian Domingos do Rêgo ne’ebé mate iha Fátima-Portugal, husu Governu nia apoiu atu ajuda transporte hela sira-nia oan mane nia mate isin mai Timor hodi hakoi iha nia rai moris fatin, Remexio-Aileu.
“Ohin, mai iha ne’e hanesan aman bá ami nia oan-mane Domingos, ida ne’ebé mak lakon vida iha semana kotuk liubá, iha Lisboa-Portugal. Tanba ida ne’e maka ohin ami mai hamutuk ho prezidente KRAM, atu nune’e hato’o bá Governu, bá MNEK, bá embaixada sira, buka meius oinsá para mate isin Domingos do Rego tenke to’o iha Timor,” aman hosi matebian Domingos.
Tuir aman hosi matebian ne’e katak, sira nia oan mane Domingos do Rêgo husik Timor bá iha rai Europa, Portugál, tán de’it Timor-Leste laiha kampu traballu, tanba ne’e mak sira nia oan sira esforsa aan atu buka servisu iha rai-liur, atu nune’e hadi’a família nia moris iha Timor.
“Maibé, foin mak tinan rua de’it, ami rona katak, ami nia oan Domingos hakotu iis. Tanba ida ne’e mak, hanesan inan-aman, sente triste, lakon oan mane ida iha inan-aman ami-nian leet,” Sebastião Nunes tenik.
Ekipa Hatutan