Connect with us

Justisa & Krime

Maske AMJTL Diskorda, MJ Mantein Proposta Lei Organizasaun Judisiáriu

Published

on

Hatutan.com, (17 Novembru 2021), Díli–Ministériu Justisa (MJ) mantein ho proposta lei númeru 28/V/3 kona-bá organizasaun judisiáriu tanba Prezidente Repúblika seidauk promulga.

Notísia iha Relasaun : Rejeita Komisaun Rekrutamentu, AMJTL Sei Haruka Karta Lamentasaun ba PN

Relasiona ho karta preokupasaun, lamentasaun no diskorda  hosi Asosiasaun Majistratura no Jurídiku Timor-Leste (AMJTL) kona-bá Lei ne’e,  Ministru Justisa Manuel Cárceres hateten, nia parte seidauk bele ko’alia tanba proposta lei ne’e PR seidauk promulga.

Advertisement

“Kona-bá lei órgaun judisiáriu ba husu ba PN, tanba aprovasaun global ne’e iha PN la’ós ha’u, maske proposta ne’e Governu mak submete no ami diskute, maibé aprovasaun final global ne’e Governu la intervein tanba ne’e husu ba PN,” Ministru Manuel Cárceres, hateten ba Hatutan.com bainhira partisipa reuniaun Konsellu Ministru iha Palacio do Governo, Kuarta (17/11/2021).

Antes ne’e, AMJTL hatama ona karta lamentasaun ba PN hodi husu halo mudansa ba artigu balun iha proposta lei númeru  28/V/3 Organizasaun Judisiáriu hodi labele hamosu komisaun rekrutamentu, tanba bele afeta ba independénsia juis no tribunál no konsidera viola Konstituisaun RDTL artigu 128 no prinsípiu separasaun de poderes ho idak-idak nia independénsia hodi labele hadau AMJTL nia knar tuir Konstituisaun haruka.

Konstituisaun RDTL artigu 128 hateten: 1. Konsellu Superiór Majistratura Judisiál nian, órgaun jestaun no dixiplina ida majistradu judisiál sira-nian, ne’ebé iha kompeténsia atu foti, hatún, muda no foti-sa’e juis sira.

  1. Juis Prezidente Tribunál Supremu Justisa nian mak prezide Konsellu Superiór Majistratura Judisiál, ne’ebé halo parte vogál sira tuirmai ne’e:
  2. a) Ida, Prezidente-Repúblika mak hili;
  3. b) Ida, Parlamentu Nasionál mak foti;
  4. c) Ida, Governu mak hili;
  5. d) Ida, Majistradu Judisiál mak hili husi sira leet.
  6. Lei maka regula Konsellu Superiór Majistratura Judisiál nia kompeténsia, organizasaun no nia knar.

No iha artigu 69 hateten Órgaun soberania sira, iha sira-nia relasaun ba-malu no bainhira hala’o knaar, tenke tuir prinsípiu separasaun no interdependénsia kbiit nian ne’ebé iha Lei-Inan nia laran.

Jornalista : Carmelita Isaac

 

Advertisement

Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Justisa & Krime

JSMP Husu PCIC-MP Labele Nonok ho Kazu Fujitivu Kulumban Mali

Published

on

By

Hatutan.com, (12 Marsu 2026), Díli– Judicial System Monitoring Programme (JSMP- sigla Inglês) husu ba Polísia Sientífiku Ivestigasaun Kriminál (PCIC- sigla-portugés) ho Ministériu Públiku (MP) atu labele nonok ho prosesu investigasaun bá kazu fujitivu Kalumban Mali alias Leonardo Benigno Tilman ne’ebé halai husi Justisa Indonézia mai subar tinan barak ona iha Timor-Leste no deskonfia falsifika dokumentu hodi  hetan nasionalidade Timoroan.

(more…)

Continue Reading

Justisa & Krime

PNTL Submete Ona Ba Minitériu Públiku Kazu Ofisiál Polísia Militár Na’in-Rua Baku Lesuk ZFS

Published

on

By

Hatutan.com, (05 Marsu 2026), Díli-Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) liuhusi Diresaun Servisu Investigasaun Kriminál (DSIK) submete ona ba Minitériu Públiku (MP) kazu ofisiál FALINTIL-Forsa Defeza Timor-Leste (F-FDTL) husi unidade Polísia Militár (PM) na’in-rua ho naran inisiál WLC no A ne’ebé baku lesuk vítima ZFS.

(more…)

Continue Reading

Justisa & Krime

Deskonfia Fujitivu Kalumban Mali “Hamutuk” Hela ho PR Ramos-Horta iha Atividade Sosiál Sira

Published

on

By

Hatutan.com, (27 Fevereiru 2026), Díli–Fujitivu Kalumban Mali ne’ebé deskonfia falsifika dokumentu hodi hetan nasionalidade Timor ho naran Leonardo Benigno Tilman, hola parte ativu iha atividade sosiál ka atividade karitativu Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta nian.

(more…)

Continue Reading

Trending