Connect with us

Justisa & Krime

Tribunál Seidauk Notifika Fujitivu Teves Jr Atu Submete Fali bá Rejulgamentu

Published

on

Hatutan.com, (03 Outubru 2024), Díli-José Ximenes, reprezentante advogadu bá fujitivu  Arnolfo “Arnie” Alipit Teves Jr,  Kuarta (02/10/2024), iha Díli, informa to’o oras ne’e sira seidauk simu notifikasaun ruma hosi Tribunál Judisiál Primeira Instánsia Díli (TJPID) kona-bá prosesu atu halo julgamentu fali (rejulgamentu) bá sira-nian kliente Arnolfo Teves Jr.

Lee Mós: Iha Nulidade Insanável, Tribunál Rekursu Halo Fila Rejulgamentu bá Fujitivu Teves Jr

Fujitivu Arnolfo Teves Jr submete bá prosesu audisaun iha Tribunál Supremu Juastisa, Tersa (11/06/2024). Foto/Elio dos Santos da Costa

Hanesan saida mak públiku akompaña hela katak, desizaun Tribunál nian loron 13 fulan-Setembru 2024, parte advogadu sira mós simu, husu atu halo fila-fali julgamentu foun bá produsaun sira prova nian ne’ebé plenáriu Tribunál Rekursu (TR) deside hodi anula, relativamente ho produsaun prova nian ne’ebé halo iha loron  tolu tuituir malu husi loron 11 to’o loron 13 fulan-Setembru 2024.

“Bá kestaun ida-ne’e, ha’u hakarak afirma to’o momentu ida-ne’e ekipa advogadu hosi JSO ho CRA, seidauk simu fila-fali notifikasaun foun para atu realiza julgamentu foun bá produsaun  prova bá matéria refere,” Advogadu José Ximenes, hatete bá Jornalista sira iha nia rezidénsia Canossa Has-laran, Comoro.

Advertisement

To’o oras ne’e mós advogadu privádu sira ne’e hein nafatin tanba sira-nian nian kliente iha liur nafatin halo aprezentasaun periódika semana ida dala-rua, iha loron Segunda ho Kinta. Tribunál de’it mak deside dehan katak Munisípiu Dili de’it mak labele sai ka bá fatin seluk.

“Loloos, nia lívre (Teves Jr) la’o, mas, ho ami nia konsellu rasik, favor hela ita-boot nia fatin, kontinua iha seguransa, no to’o ohin loron, seguransa nafatin iha. Ke la-dévia, mais, ami mak husu, para atu halo saida, kontinua koopera ho justisa. Purtantu, ita sei prosesu judisiál ne’ebé la’o dadauk hela,” advogadu timoroan ne’e esklarese.

Hosi sorin seluk, Ministru Justisa (MJ), Sergio Hornai dehan, desizaun bá rejulgamentu ne’e tenke respeitu bá iha Timor-Leste nia prosesu judisial sira, tanba Governu labele hasees-aan fali hosi tramitas legais ne’ebé maka TL iha.

“Buat hothotu ne’ebé mak  ita halo, tanba ita estadu direitu, estadu demokrátiku, ita mós hanesan estadu parte, no ha’u fila-fila, ha’u hatete dehan, ita hothotu tenke respeita bá iha ne’ebá, prosesu sira ne’e hothotu, tenke hatuur aan iha ninia tramitas legais sira,” Sergio Hornai afirma.

Teves Jr Nia Advogadu Kestiona Delegasaun Ministériu Justisa Filipina Enkontru ho Ramos-Horta

Advertisement

Advogadu José Ximenes. Foto/Tome da Silva

Advogadu Timoroan, José Ximenes, ne’ebé durante ne’e fó asisténsia legál bá fujitivu Alnolfo Teves Jr, kestiona maka’as ekipa delegasaun sira Governu Filipina nian ne’ebé mai Timor-Leste, hodi hasoru malu ho Prezidente Repúblika (PR), Ramos-Horta, koalia fali prosesu estradisaun hasoru sira-ninian kliente.

Iha Tersa, 01 fulan-Outubru 2024, Filipina nia Sekretáriu Justisa nian, Jesus Crispin Remulla, hala’o vizita Estadu mai Timor-Leste hodi hasoru malu ona ho Xefe Governu Timor-Leste, inklui Ministru Justisa (MJ), Sergio Hornai rasik iha kna’ar fatin.

José Ximenes dehan, hanesan advogadu, sira preukupadu oitoan, tanba vizita estadu ida hosi Filipina ninia Sekretáriu Justisa ne’e konsidera hanesan intervensaun ida atu halais prosesu estradisaun nian hasoru sira-nian kliente.

“Señor ida-ne’e (Jesus Crispin Remulla, red) dala-ruma ladún komprende ita-nia sistema tanba ita-nia sistema ne’e, matéria estradisaun ne’e matéria Governu, tenke iha Governu ho Governu (g to g). La’ós mai hasoru ita-ninia na’i sua-eselénsia señor Prezidente Repúblika, purke ida ne’e laiha fatin loloos,” antigu Prokuradór Jerál Repúblika ne’e hateten.

Advogadu José Ximenes konsidera katak, Jesus Crispin Remulla nia hasoru malu ho PR Ramos-Horta ne’e, hanesan ultrapassa ka hakur liu tiha fali kompeténsia Governu ninian bá fali hasoru Prezidente Repúblika.

“Ne’e mak ha’u dehan, señor sekretáriu estadu da justisa ida ne’e, ladun entende ita nia sistema. Entaun, nia mai, de maneira ke halo, hanesan halo intervensaun. Loos ka lae. Purke, matéria ida ne’e la’os matéria prezidénsia da repúblika nian,” José Ximenes kestiona.

Advertisement

Advogadu Timoroan ne’e haktuir, sistema governasaun iha Filipina mak sistema prezidensiál, iha ne’ebé buat hothotu kontrola hosi Prezidente Repúblika. Mais, Timor-Leste nia sistema mak la-hanesan ida ne’e (semi-prezidensialista).

“Ida ne’ebé ita opta mak la-hanesan ida ne’e. Entaun, ha’u sente preukupadu ho ida ne’e. Ida ne’e para atu dezrespeitu funsionamentu ita-nia instituisaun sira. Overlapping fali ida-ne’e nia kompeténsia, ida ne’ebá nia kompeténsia,” tenik nia.

Tuir advogadu timoroan ne’e katak, la-dévia ida ne’e akontese, tanba iha protokolu estadu nian, sekretáriu estadu sira hanesan ne’e mai hasoru malu de’it ho Ministru Justisa nian, no prezidente ninia protokolu mak bele hasoru malu ho prezidente.

Kestaun seluk, José Ximenes dehan, dala-ruma média sira iha Filipina halo pulbikasaun katak, sira-nia sekretári justisa nian mai Timor-Leste hasoru malu ho Prezidénsia Repúblika, koalia kona-bá matéria sira atu halo estradisaun bá Arnolfo Teves Jr. Tanba ne’e maka, loloos ne’e enkontru entre sekretáriu justisa nian hosi Filipina ne’e labele akontese ho PR Ramos-Horta, tanba sira toka fali asuntu sira kona-bá Arnolfo Teves ninia kazu.

Alende prejudika bá sira-nian kliente, seluk fali mós demonstra katak sira la respeita bá funsionamentu sistema justisaTL nian, tanba Timor nia justisa la’o, funsiona di’ak, kompara ho Filipina ninian, no Filipina hakarak hatudu ida ne’e, katak, iha TL ne’e polítika mak domina, polítika mak kontrolu.

Advertisement

Advogadu Timoroan ne’e konsidera mós katak, vizita ida ne’e fó mós impaktu ne’ebé negativu bá sira-nia kliente Teves Jr liu-liu bá iha desizaun sira, Timor-Leste ne’e rai ki’ik. Mais, bainhira koalia kona-bá membru sira hosi ONU nian, rai-ki’ik ka rai-boot ne’e, iha votus ida.

Timor-Leste iha nia Ministru Justisa rasik no Filipina mós iha ninian Ministru Justisa. Sira iha autóridade iha sira nian fatin, no Timor-Leste mós iha autoridade iha nia fatin. La’os rai-boot ida atu impoen fali rai-ki’ik ida. TL estadu soberania ida.

Iha país CPLP (Comunidade dos Países de Lingua Portuguêsa), ezemplu Cabo-Verde, sira país ida ne’ebé mak forte, maske laiha rikusoin, hanesan TL iha mina. Tanba tuir José Ximenes, ida ne’e hanesan afirmasaun estadu direitu nian, no afirmasaun bá TL nian autóridade hanesan estadu.

Iha loron 21 ho loron  22 fulan-Marsu liubá, Filipina ninia ulun-boot Polísia nian mai Timor-Leste hasoru malu ho Prezidente Repúblika. Maibé, seidauk iha komandante PCIC ida ka PNTL nian boot ida bele bá hasoru prezidente Filipina ninian.

“Ne’e kuaje impossível. Ida ne’e mak ha’u dehan estraga protokólu do estadu. Entaun, ami hanesan lamenta tebes. Dala-ida tán, ami lamenta tebes hanesan ekipa advogadu. Ema sira ne’e mai hasoru ita nia líder ida, depois bá mostra iha sira dehan hanesan ida ne’e. Ne’e tenke prosesu ida ne’e la’o hela. Sira problema ho sira-nian sidadaun, ne’e problema ida, prosesu judisiál ne’ebé la’o iha Timor, prosesu seluk ida ne’ebé ita tenke respeita,” José Ximenes fó hanoin.

Advertisement

Deskonfia Manipula Informasaun

Fujitivu Arnolfo Teves Jr nia advogadu Timoroan ne’e mós kestiona Sekretáriu Justisa Filipina nian, Jesus Crispin Remulla, tanba hafoin enkontru ho Prezidente Repúblika, josé Ramos-Horta, la koalia netik buat ruma bá média nasionál sira, liu-liu jornalista sira ne’ebé durante ne’e destakadu iha Prezidénsia Repúblika.

“Depois ida ne’e lae, nia sai hosi Palásiu Prezidente mak nia fó informasaun hanesan ne’e di’ak. Sai hosi tiha iha ne’e, nia passa fali informasaun iha Filipina,  ida-ne’e ofende ida bá ita. Ida-ne’e mak ha’u kestiona. Entaun, manipula informasaun,” nia lamenta.

Loloos, iha sorumutuk ho Xefe Estadu Timor-Leste ne’e diskute asuntu seluk ida, no nia hatene matéria ida ne’e matéria Governu Timor-Leste nian, ne’e la’os matéria Prezidente Repúblika ninian.

Iha sorin seluk, Ministru Justisa (MJ), Sergio Hornai informa,  Tersa, foin lalais ne’e, nia simu duni audiénsia ida ho Sekretáriu Justisa nian, Jesus Crispin Remulla, hodi troka informasaun sira kona-bá sira-nia ema ka sira-nia sidadaun ida ne’ebé oras ne’e iha hela Timor sujeita hela bá iha prosesu judisiáriu ida.

Advertisement

Ministru Justisa Sergio Hornai. Foto/dok

“Ami koalia ida-ne’e, ekipa ida-ne’e, sekretáriu estadu justisa Filipina nian mai hasoru ita-nia sua-exelénsia prezidente repúblika, no aproveita oportunidade ida-ne’e ita mós esklarese buat balu iha ita-nia sistema prosesu judisiáriu iha Timor-Leste, ne’ebé maka la’o hela, ita hato’o bá iha delegasaun, no delegasaun mós fó hanoin lubuk oan ida bá ita, para atu hametin ita-nia relasaun, ita-nia kooperasaun entre país rua, relasionamentu bá iha Filipina nomós Timor-Leste rasik,” Ministru Justisa Sergio Hornai informa.

Durante hasoru malu ho delegasaun sira Governu Filipina nian ne’e, husu mós bá Governu Timor-Leste atu oinsá bele halais prosesu estradisaun nian. Maibé, Ministru Sergio Hornai hatete fila-fila katak, hanesan Estadu ida, ema hothotu tenke respeita bá iha ninia sistema justisa rasik.

Sá tán TL uza sistema governasaun semi-prezidénsial no Filipina rasik hanesan sistema prezidénsial. Entaun, desizaun sira hothotu, tenke haree bá iha buat ida separasaun sira poder nian (separação de poderes). Katak, kada instituisaun, iha ninia funsaun rasik.

“Mais, ita koordena iha servisu ida iha Estadu ninian para atu hatán bá iha problema sira iha, hanesan mós fujitivu  Teves Jr nia problema ne’e rasik,” antigu Komisariu Komisaun Anti-Korrupsaun  ne’e esklarese.

Kona-bá prosesu bá estradisaun ninian, governante ne’e dehan, dezde prinsípiu, kada estadu iha hanoin atu halo estradisaun, ne’e normalmente, kada país  hakarak proteze sira-nia sidadaun, sira foti ida ne’ebé mais di’ak liu bá sira.

Governu Timor-Leste mós tenke haree buat barak, tanba Timor-Leste nia lei kooperasaun internasionál bá iha penál ninian mós fó hela hanoin, fó dalan bá Timor-Leste bá asuntu ida ne’e.

Advertisement

Iha parte seluk, ida mós kona-bá konstituisaun RDTL rasik, katak, prosesu estradisaun sira ne’ebé mak Governu atu halo, tenke halo tuir bá iha konstituisaun no governu hein to’o bainhira desizaun definitiva ida.

“Ita haree, Tribunál sira halo hela nia funsaun, Prukuradór Jerál Repúblika nu’udár autóridade sentrál, no Governu ninia pozisaun, hanesan ita-boot sira ha’u koalia iha fulan hirak liubá, katak, iha loron fulan-13 Maiu liubá, ita deklara ofisialmente katak, Governu laiha objesaun ruma bá iha estradisaun ne’e rasik,” Sergio Hornai afirma.

Jornalista: Rogério Pereira Cárceres

 

 

Advertisement

Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Justisa & Krime

Kazu Fornesimentu Kombustível no Manutensaun Karreta RTTL,E.P iha Ona Tribunál

Published

on

By

Hatutan.com, (28 Janeiru 2026), Díli– Ministériu Públiku aprezenta ba Tribunál Judisiál Primeira Instánsia Díli (TJPID)  kona-bá kazu projetu fornesimentu kombustível no manutensaun karreta iha Rádiu Televizaun Timor-Leste Empreza Públiku (RTTL,E.P).

(more…)

Continue Reading

Justisa & Krime

Ministru Nelio Isaac Sarmento Hetan Prosesu iha Tribunál Tanba Alegadamente Abandona Nia Oan Biolójiku husi Relasaun ho DS

Published

on

By

Hatutan.com, (26  Janeiru 2026), Díli–Ministru Joventude,  Desportu, Arte no Kultura  (MJDC-sigla portugés), Nelio Isaac Sarmento, Segunda (26/01/2026), marka prezensa iha Tribunál Judisiál Primeira Instánsia Díli (TJPID) hodi kumpre notifikasaun Tribunál nian ba prosesu alegadamente abandona nia oan biolójiku hosi relasaun ne’ebé antes ne’e nia halo ho DS.

(more…)

Continue Reading

Justisa & Krime

Ministériu Públiku Kontínua Investiga Kazu Jogu Online iha Otél Oé-Upu

Published

on

By

Hatutan.com,  (23 Janeiru 2026), Díli– Ministériu Públiku (MP) kontinua halo investigasaun kle’an ba kazu jogu online  ka Scamming centre  iha Otél Oé-Upu, Rejiaun Administrativu Espesiál Oé-cusse Ambeno (RAEOA).

(more…)

Continue Reading

Trending