Connect with us

Nasionál

Ramos-Horta Hala’o Vizita Ofissiál bá Emiradus Árabes Unidus no Partisipa Simeira ASEAN-GCC

Published

on

Hatutan.com (12 Outubru 2023), Díli—Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta ohin hala’o vizita ofisiál ida bá Emiradus Arabes Unidus (UAE) hahú hosi loron 13-15 fulan-Outubru.

Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta hala’o vizita ofisiál ida bá Emiradus Arabes Unidus (UAE) hahú hosi loron 13-15 fulan-Outubru, Kinta (12/102023). Foto: Elio dos Santos da Costa.

Iha inísiu tinan 2023, Prezidente Repúblika vizita Qatar hodi partisipa iha Simeira Pais Menus Dezenvolvidu (LDC).

Lee Mós: UEA Konvida Xanana Partisipa Konferénsia COP28

“Emiradus Arabes Unidus mak nasaun ida-ne’ebé riku liu, tolerante liu, no liberál liu iha rejiaun Golfo. Ho vizita ida-ne’e, nasaun rua ne’e hakarak esplora dalan sira atu hametin relasaun bilaterál, liuliu iha área sira ne’ebé mak hanesan promosaun investimentu, hidrokarbonu no seguransa ai-han,” Hatutan.com  sita deklarasaun Prezidente Repúblika iha komunikadu.

Advertisement

Durante vizita ne’e, Prezidente Repúblika sei hala’o sorumutu bilaterál ho nia omologu, Sua Majestade, Sheikh Mohamed bin Zayed Al Nahyan, ho Prezidente Parlamentu, Primeiru-Ministru Dubai, ne’ebé mós hanesan Vise-Prezidente no “Liurai Dubai,” entre ofisiál sira seluk ne’ebé iha pozisaun aas iha nasaun ne’e.

Prezidente mós sei iha oportunidade atu hasoru malu ho setór privadu liuliu iha área investimentu nian, no sei vizita instalasaun refinária sira iha Abu Dhabi. Ajenda ofisiál ne’e mós inklui han-kalan ho Sekretariu Jerál ba Prémiu Zayed Fraternidade Umanu nian, Juis Abdusalam.

To’o tinan ida-ne’e nia rohan, Timor-Leste sei loke reprezentasaun diplomátika iha Abu Dhabi, hodi reforsa nasaun nia prezensa iha rejiaun ne’e.

Membru Governu sira despede Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta ne’ebé hala’o vizita ofisiál ida bá Emiradus Arabes Unidus (UAE) hahú hosi loron 13-15 fulan-Outubru, Kinta (12/102023). Foto: Elio dos Santos da Costa.

Hafoin vizita ofisiál ne’e, iha sidade ida de’it, Prezidente Repúblika, ho konvite hosi Konferensia Nasoins Unidas nian kona-ba Komersiu no Dezenvolvimentu – UNCTAD, sei kontinua partisipa iha sorumutu ida ho títulu “Semeira kona-ba Investimentu ba Lider Globál,” ne’ebé sai hanesan oradór prinsipál ida.

Prezidente Repúblika hateten “partisipasaun ida-ne’e sai hanesan oportunidade ida atu fahe ho lideransa mundiál sira vizaun Timor-Leste nian ba dezenvolvimentu sustentavel, hodi aprezenta progresu sira ne’ebé halo ona iha transformasaun ba estrutura nasionál sira, no mós buka dalan sira atu rezolve dezafiu sira ne’ebé agora dadaun mosu.”

Prezidente mós sei partisipa iha meza redonda ida kona-ba “Estadus Dezenvolvimentu no Garante Investimentu Illa Kiik sira,” iha loron 16-17 fulan-outubru.

Advertisement

Iha loron 18 fulan-outubru, Prezidente no delegasaun sei halo viajen ba Riyadh, Arabia Saudita, iha ne’ebé sira sei partisipa iha Simeira ASEAN-GCC (Gulf Cooperation Council) iha loron 20 fulan-outubru.

Iha sorumutu ne’e nia sorin, Prezidente Repúblika sei hala’o sorumutu bilaterál ho lider sira Estadu Gulfu. “Timor-Leste, mak membru observadór ASEAN nian, asume hanesan kompromisu ida hodi asegura nia prezensa no partisipasaun iha sorumutu ASEAN hotu-hotu. Aleinde ne’e, sorumutu ida-ne’e fó mós oportunidade, liuliu atu estabelese kontaktu nivel aas ho lider sira iha rejiaun ida-ne’e.”

GCC inklui hosi Estadu Kuwait, Qatar, Oman, Arabia Saudita, Bahrain no Emiradus Arabes Unidus.

Durante vizita ne’e, Prezidente sei akompaña hosi Ministru Negosius Estranjeirus no Kooperasaun, Bendito Freitas, no Vise-Ministra Asuntus ASEAN, Milena Rangel, no sira-nia delegasaun.

Prezidente no delegasaun sei fila hikas mai Timor-Leste iha loron 22 fulan-outubru.

Advertisement

Jornalista: Vito Salvadór

Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Nasionál

FONGTIL Preokupa ‘Korruptór’ Kalumban Mali, Fujitivu Husi Indonézia Hetan Protesaun iha Timor-Leste

Published

on

By

Hatutan.com, (09 Marsu 2026), Díli– Forum Organizasaun Noun Governamentál Timor-Leste (FONGTIL)  preokupa situasaun ‘kurruptór’ Kalumban Mali sai hanesan fujitivu ka DPO (Daftar Pencarian Orang) Prokuradoria NTT ho Prokuradoria Jerál Repúblika Indonézia nian dezde tinan 2016 ne’ebé hetan protesaun iha Timor-Leste.

(more…)

Continue Reading

Nasionál

Ramos-Horta Alerta Prepara Kondisaun Hasoru Krize Ekonómia Globál

Published

on

By

Hatutan.com, (05 Marsu 2026), Díli–  Funu iha Médiu Oriente entre Amerika hamutuk ho Izraél hasoru Iraun sei afeta ekonomia global, tanba ne’e, Prezidente Repúblika, José Ramos Horta, alerta ona bá Govenrnu  prepara osan husi  fundu soberanu   hodi asegura importasaun ai-han no proteje povu, liu-liu sira ne’ebé kiak liu bainihra mosu  krize ho folin mdrkadu global ne’ebé aas no karun.

(more…)

Continue Reading

Nasionál

Funu iha Médiu Oriente Nia Impaktu Bele Alastra Mai Timor-Leste

Published

on

By

Hatutan.com, (04 Marsu 2026), Díli-Ministru Petroleu no  Rekursu Minerál (MPRM), Francisco da Costa Monteiro, hateten funu iha Médiu Oriente to’o fulan oin nia  impaktu bele alastra mai Timor-Leste hodi fó influensia ba presu konbustivel,  mós impaktu maka’as ba iha ekonomia mundiál.

(more…)

Continue Reading

Trending