Connect with us

Ekonomia

Outubru, Mina iha Bayu Undang Hahú Maran no ANPM Sei Transforma Bá Projetu CCS

Published

on

Hatutan.com, (16 Juñu 2022), Díli- Mina matan Bayu Undang ne’ebé  prodús dezde  2004/2005,  sei hahú maran iha fulan-Outubru ne’e. Nune’e, Autoridade Nasionál Petróleu no Mineral (ANPM) Timor-Leste iha ona senáriu antesipada atu utiliza fasilidade sira iha Bayu Undang hodi fasilita projetu Carbon Capture and Storage (CCS).

ANPM halo konférensia imprensa, 16 Juñu 2022. Foto/Hatutan.com

Prezidente ANPM, Florentino Mateus Soares Ferreira, hateten iha media sosial ema diskute namanas loos konaba deklarasaun ne’ebé hateten mina iha bayu undang sei maran, los dunik tamba ne’e laos bee no ida ne’e rekursu não renovabes ne’ebé Timor Leste produs desde 2004/2005.

Mina ne’e la’ós produsaun permanente tamba ne’e mina no gas ne’ebé iha sei hotu no predisaun ne’ebé iha katak, fulan-Outubru, mina iha Bayu Undang sei remata no kuaze ema hotu lakontente no ema hakarak mina ne’e produz permanente.

 “Ida-ne’e realidade ne’ebé presija muda iha sosiedade. Tenke nakloke ona katak produsaun mina husi tempu ida bá tempu ida sei hotu no sei maran no agora empreza sira ne’ebé halo produsaun iha Bayu Undang hatete katak tama fulan-Outubru bá oin mina hahú maran,” Prezidente ANPM, Florentino Mateus Soares Ferreira, hateten liu husi konferénsia imprensa, Kinta (16/06/2022), iha Díli.

Advertisement

“Ita labele dehan katak mina iha Timor, Bayu Undang ne’e atu suli lapara rai de’it, ne’e laiha. Ida-ne’e indústria ida ne’ebé ami hatene no koñese prosesu ne’e la’o halo nusa no to’o loron ida-nia sei maran,” Florentino Mateus Soares Ferreira haktuir.

Parte ANPM ko’alia nune’e la’ós atu hamate esperansa povu Timor nian bá mina iha Bayu Undang, maibé hanesan teknokrata ka ema tékniku ANPN laiha intensaun politika no ko’alia nune’e tamba hakarak esklarese bá públiku hodi eduka atu povu hatene Timor-Leste nia situasaun loloos iha Bayu Undang.

ANPM halo esforsu durante tinan rua ikus ne’e maka konsege aumenta tan projetu balun no primeira vez  Timor-Leste sei halo tan esplorasaun bá bloku 6 iha rai-maran no mós bloku 9 iha tasi-laran no hamutuk 15, nune’e esperansa katak iha parte balun maran no  balun bele hetan fali hanesan notísia ne’ebé Timor Resource iha maske ANPM rasik seidauk simu notifikasaun husi parte empreza Timor Resource rasik.

Projetu sira seluk hanesan Bayu Undang CCS sai oportunu tebes la’ós bá Timor-Leste de’it, maibé bá rejiaun ne’e.

ANPM garante katak CCS sei fó oportunidade di’ak bá Timor-Leste no Timor-Leste rasik asina ona memorandu entendimentu (MoU/Memorandum of Undertending) ida iha tinan kotuk atu bele hatene esplora  didi’ak risku, vantajen no desvantajen husi CCS no parte enkuadramentu legal, komersial, téknika atu bele bá to’o iha situasaun ida deside atu opta CCS.

Advertisement

“CCS kuandu tama iha ita nia industria ita sei haree didi’ak nia benefísiu no risku mak nia lori, atu bele dehan ami sei esplora hela no ha’u labele frankamente fó komentáriu kle’an katak nia atu hetan lukru hira,” Florentino Mateus Soares Ferreira hateten.

ANPM sei diskute mós ho empreza kona-bá Carbon Credits ne’e oinsa. Tamba iha Timor ema la ko’alia barak maibé iha rai liur ne’e buat boot ida kualker investimentu balun presija Carbon credits atu offset sira-nia projetu sai Carbon Hidrat  ida-ne’e mak persija ANPM aprende no pozisiona Timor-Leste nia an iha rejiaun ne’e.

“Envés  Bayu Undang maran taka de’it nusa mak ita la buka oportunidade negósiu ida bele kontinua jere osan husi Bayu Undang no kontinua rezolve problema ne’ebé iha no ikus mai Bayu Undang bele fó dalan atu ita haree projetu Greater Sunrice no projetu gas sira seluk ne’ebé iha konsentrasaun CO2 hodi dezenvolve it- nia ekonomia no gas sira ne’ebé iha,” nia esplika.

Jornalista: Vito Salvador

Advertisement
Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Ekonomia

Governu Hasai Millaun US$4.5 Husi OGE 2026 Halo Pagamentu Saláriu Décimo Terceiro 2025

Published

on

By

Hatutan.com (12 Janeiru 2025),Díli—  Ministra Finansas, Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso, informa Governu hasai  kuaze millaun US$4.5 husi Orsamentu Jerál Estadu (OGE, sigla portugés) tinan fiskál 2026 hodi  halo pagamentu ba saláriu decimo terceiro 2025 nian.

(more…)

Continue Reading

Ekonomia

MCAE Dúvida ho Dadus Produsaun Hare-Kulit Husi CLN

Published

on

By

Hatutan.com,  (29 Dezembru 2025), Díli–Ministériu Koordenadór Asuntu Ekonómia (MCAE- sigla portugés) dúvida ho dadus produsaun hare-kulit iha  Sentru Nasionál Lojistika (CLN) tanba la hatudu dadus konkretu.

(more…)

Continue Reading

Ekonomia

BCTL ho BNU Halo Kooperasaun Hametin Indústria Finanseira no Impulsiona Dijitalizasaun Ekonomia TL

Published

on

By

Hatutan.com, (05 Dezembru 2025), Díli— Banku Sentrál Timor-Leste (BCTL-sigla portugés) no Banco Nacional Ultramariño (BNU)   halo kooperasaun liuhusi atividade Fórum CEO hodi hametin industria finanseira no  impulsiona dijitalizasaun ekonómia iha Timor-Leste.

(more…)

Continue Reading

Trending