Connect with us

Justisa & Krime

2021, CNC Konstrui Uma 11 ba Sobrevivente

Published

on

Hatutan.com, (18 Novembru 2021), Dili—Tinan ne’e, Centro Nasional Chega (CNC), liu hosi programa reparasaun ba vítima ka sobrevivente iha tempu pasadu, konsege harii ona uma hamutuk 11 ba vítima iha munisípiu neen mak hanesan Dili, Viqueque, Lospalos, Liquiça, Suai no Manufahi.

Sobrevivente ne’ebé asesu ba uma ne’e mai hosi vítima ba torturasaun, detensaun illegál, violasaun seksuál, servisu forsada no ema oho, maibé hirak ne’ebé identifikadu moris vulnerável liu, tanba vítima barak sai membru Parlamentu Nasionál, membru Governu no emprezáriu.

Uma ho naran uma memória ba esperansa ne’e ho medida 7×9 seidauk finaliza, maibé atinji ona 45%.

Advertisement

“Espera antes Dezembru tenke finaliza,” Diretór Ezekutivu CNC, Hugo Maria Fernandes hateten ba Hatutan.com iha knaar fatin Balide, Kinta (18/11/2021).

Orsamentu ba harii uma ba vítima sira ne’e, mai hosi Orsamentu Jerál Estadu (OJE) tinan 2021 ne’ebé Governu aloka ona ba CNC ho montante millaun $3.1 no kada uma gasta rihun $14-17.

Asisténsia ne’ebé CNC fó ba vítima sira liu hosi programa reparasaun mak hanesan pagamentu pontuál ne’ebé Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun Sosiál (MSSI) fó kada tinan ba sobrevivente hamutuk 160, apoiu liu hosi koperativa iha munisípiu 12 inklui Rejiaun Administrativa Espesiál Oecusse Amebno (RAEOA) no harii uma.

ACbit Rejista Sobrevivente 558

Diretora ACbit, Manuela Leong Pereira. Foto/dok Privada Manuela Leong Pereira.

Tuir dadus hosi Asosiasaun Chega ba Ita (Acbit), hahú tinan 2013-2019 konsege halibur vítima hamutuk 558, ne’ebé mai hosi konflitu pasadu no tempu okupasaun Indonézia.

Hosi númeru ne’e, kazu violasaun seksuál hamutuk 218, atan seksuál 43, estraga (pemerkosaan)  28, kaben obrigatóriu 27, kazu no violasaun seksuál tipu seluk hamutuk 120.

Advertisement

“Asisténsia ne’ebé durante ne’e ami fó maka, sobrevivente hamutuk 308 hetan ona apoiu hosi ACbit hanesan iha tratamentu ba ema 102, apoiu ba negósiu kiik ema 154, hadi’a uma ba sobrevivente 28 no  trata dokumentu sertidaun eleitorál no sertidaun batismu no dokumentu seluk hamutuk 24,” Diretora ACbit, Manuela Leong Pereira, hateten.

Númeru ne’e, maioria mai hosi vítima iha tempu okupasaun Indonézia.

Jornalista: Carmelita Isaac

Advertisement
Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Justisa & Krime

JSMP Husu PCIC-MP Labele Nonok ho Kazu Fujitivu Kulumban Mali

Published

on

By

Hatutan.com, (12 Marsu 2026), Díli– Judicial System Monitoring Programme (JSMP- sigla Inglês) husu ba Polísia Sientífiku Ivestigasaun Kriminál (PCIC- sigla-portugés) ho Ministériu Públiku (MP) atu labele nonok ho prosesu investigasaun bá kazu fujitivu Kalumban Mali alias Leonardo Benigno Tilman ne’ebé halai husi Justisa Indonézia mai subar tinan barak ona iha Timor-Leste no deskonfia falsifika dokumentu hodi  hetan nasionalidade Timoroan.

(more…)

Continue Reading

Justisa & Krime

PNTL Submete Ona Ba Minitériu Públiku Kazu Ofisiál Polísia Militár Na’in-Rua Baku Lesuk ZFS

Published

on

By

Hatutan.com, (05 Marsu 2026), Díli-Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) liuhusi Diresaun Servisu Investigasaun Kriminál (DSIK) submete ona ba Minitériu Públiku (MP) kazu ofisiál FALINTIL-Forsa Defeza Timor-Leste (F-FDTL) husi unidade Polísia Militár (PM) na’in-rua ho naran inisiál WLC no A ne’ebé baku lesuk vítima ZFS.

(more…)

Continue Reading

Justisa & Krime

Deskonfia Fujitivu Kalumban Mali “Hamutuk” Hela ho PR Ramos-Horta iha Atividade Sosiál Sira

Published

on

By

Hatutan.com, (27 Fevereiru 2026), Díli–Fujitivu Kalumban Mali ne’ebé deskonfia falsifika dokumentu hodi hetan nasionalidade Timor ho naran Leonardo Benigno Tilman, hola parte ativu iha atividade sosiál ka atividade karitativu Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta nian.

(more…)

Continue Reading

Trending